JATS
in english

Sisene

Korduma kippuvad küsimused

  1. Kes peavad jäätmearuande esitama?
  2. Mis ajaks tuleb jäätmearuanne esitada?
  3. Kuidas jäätmearuannet esitada?
  4. Kuidas määrata tegevusala koodi?
  5. Kuidas määrata jäätmete koguseid?
  6. Kuidas kajastada jäätmearuandes autodelt demonteeritud kasutuskõlblike osade korduskasutamist/turustamist?
  7. Kuidas kajastada kogutud vanametalli mehaanilist töötlemist – sortimine ja purustamine?
  8. Vadaku laotamine põllule?
  9. Kas näidata jäätmearuandes või mitte?
  10. Septikusetted (fekaalid) antakse üle reoveepuhastile ja töödeldakse koos reoveega. Kuidas seda väljaminekut näidata?
  11. Õlleraba näitamine jäätmearuandes?
  12. Millise jäätmekoodiga näidata aruandes vana laeva?
  13. Väga väikeste jäätmekoguste näitamine jäätmearuandes?

1. Kes peavad jäätmearuande esitama?
Jäätmearuande peavad esitama:
  • jäätmeloa ja keskkonnakompleksloa omanikud;
  • registreeritud jäätmekäitlejad;
  • Keskkonnaameti nõudmisel ka jäätmetekitajad, kelle tegevuse tulemusel tekib enam kui 10 t tavajäätmeid või 100 kg ohtlikke jäätmeid aastas
2. Mis ajaks tuleb jäätmearuanne esitada?
Jäätmearuanne tuleb selleks kohustatud füüsilisel või juriidilisel isikul esitada talle jäätmeloa või keskkonnakompleksloa andnud või teda jäätmekäitlejana registreerinud Keskkonnaameteile 31.jaanuariks eelneva aasta jäätmealase tegevuse kohta (Keskkonnaministri määruse Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord muudatus nr 69; 16.12.2011).
3. Kuidas jäätmearuannet esitada?
Jäätmearuande esitamiseks on kolm võimalust:

1. Sisestamine jäätmearuandluse infosüsteemi. Keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR) haldab internetipõhist jäätmearuandluse infosüsteemi JATS. Infosüsteemi kasutavad Keskkonnaameted andmete sisestamiseks ja kontrollimiseks. Ka jäätmearuande esitaja saab oma aruande sisestada otse infosüsteemi, mis asub Internetiaadressil https://jats.keskkonnainfo.ee. Piisab sellest, kui autoriseeritud kasutaja aruande sisestab ja infosüsteemis kinnitab, välja trükkima ja allkirjastama niimoodi edastatud aruannet ei pea. Süsteemi juurdepääsuks on vajalik parool, selleks tuleb saata taotlus KAURi, vastavale protseduurile on viide sealsamas Interneti-lehel. Ettevõte saab sama parooli kasutada ka järgnevatel aastatel.

2. Arvutifailina digitaalallkirjaga kinnitatult. Kõigepealt tuleb täita jäätmearuande elektrooniline vorm, mis on kättesaadav KAUR veebilehel www.keskkonnainfo.ee/jaatmed. Soovitatav on kasutada aruande tervikfaili. Faili on lihtne digataalallkirjastada, vaja läheb ID-kaarti ja vastavat kaardilugejat. Kes digitaalallkirja pole varem kasutanud, leiab täpsed juhised Interneti-aadressilt www.id.ee. Lisaks jäätmearuannetele saab edaspidi allkirjastada ka muid dokumente, näiteks loataotlusi, saastetasu arvutusi, lepinguid jne. Digitaalallkirja kasutamine aitab kokku hoida aega ja kulusid, on turvalisem ning ühtlasi ka keskkonnasõbralikum.

3. Paberkandjal. Jäätmearuande vorm saadakse KAUR veebilehelt, või kohalikust Keskkonnaametist. Paberil täidetud aruanne esitatakse / saadetakse postiga kahes eksemplaris Keskkonnaametile. Esitatud aruandega nõustumist kinnitab Keskkonnaamet allkirjaga ning tagastab ühe eksemplari aruandjale, teine eksemplar säilitatakse Keskkonnaametis.
4. Kuidas määrata tegevusala koodi?
Tegevusala kood EMTAK (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator) põhitegevusala kood tuleb automaatselt äriregistri andmetest.
Probleemid:
1. ettevõtted ise ei oska oma tegevusi adekvaatselt kvalifitseerida,
2. aja jooksul on põhitegevusala muutunud. Ei pruugi vastata ettevõtte tegelikule profiilile aruandlusaastal
3. tütarettevõte kasutab emaettevõtte või kontserni koodi
Jäätmearuandes tuleks näidata jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha kood, mis ei pruugi kattuda ettevõtte põhitegevusala koodiga.
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori leiab Statistikaameti veebilehelt http://www.stat.ee/klassifikaatorid
5. Kuidas määrata jäätmete koguseid?
Jäätmekoguste kohta arvestuse pidamisel lähtutakse massiühikutest. Jäätmearuandes kasutatakse massiühikuna tonni (t/a). Mõningatel juhtudel on võimalik jäätmekogused üsna täpselt määratleda, teistel juhtudel tuleb kasutada teatud arvutusvalemeid või teisenduskoefitsiente, mis lubavad jäätmekoguste arvestamisel saada ligilähedasi tulemusi. Eesti õigusaktides ei ole konkreetseid arvutusvalemeid ega teisenduskoefitsiente sätestatud, see on jäätmekäitleja ja -valdaja enese valida ja otsustada, millist metoodikat ta kasutab. Oluline on seejuures silmas pidada, et loa andja võib nõuda nii jäätmekoguste arvestuse alusdokumentide kui ka selle pidamiseks kasutatud metoodika esitamist ja selgitamist, kui tekib kahtlus nende tõepärasuses või ammendavuses. Jäätmekoguste arvestamisel oleks soovituslik teha koostööd teile jäätmekäitlusteenust pakkuvate ettevõtetega. Vt ka juhendmaterjali lisas 1 toodud mahuühikutel massiühikutele teisendemise näiteid.
6. Kuidas kajastada jäätmearuandes autodelt demonteeritud kasutuskõlblike osade korduskasutamist/turustamist?
Sellist tegevust võiks vaadelda ettevõttesisese ringlussevõtuna (R3m, R5m). Sellisel juhul jääks ära ka probleem jäätmete üleandmisega eraisikutele, kellel pole taas(kordus)kasutamiseks luba. Käesoleval ajal pole aga valdaval osal lammutuskodade litsentsidel/lubadel neid tegevusi märgitud (enamikul on vaid R13s). Seega tuleks senikaua, kui vastavad täiendused lubades/litsentsides tehtud, näidata aruandes korduskasutuseks antavad osad “muu väljaminek” all (tabel 1), ning lisada selgitus “antud elanikkonnale korduskasutuseks” (tabel 4). Vt ka juhendmateriali AS Autolammutus näide.
7. Kuidas kajastada kogutud vanametalli mehaanilist töötlemist – sortimine ja purustamine?
Sellisel juhul on tegemist ettevalmistusega jäätmete taaskasutamiseks, taaskasutamistoiming R13s, mis jäätmete olemust ja kogust ei muuda, kuid viib jäätmearuandes jäätmed käibest välja. Sorteeritud või purustatud materjal, mis jaotatakse järgnevalt eraldi fraktsioonidesse, kantakse jäätmekäitluse tulemusena tekkivate(sekundaarsete) jäätmeliikidena uuele reale, mille summaarne kogus võrduks R13s-ga.
(sekundaarsete) jäätmeliNäiteks, metallisegude (jäätmekood 17 04 07) purustamisel võib kasutada toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse mustmetall (jäätmekood 19 12 02), värviline metall (jäätmekood 19 12 03) jne. Purustamist, mille puhul muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse. Vt ka KKM määruse nr 138 tabel nr 1 selgitus nr 10, samuti juhendmaterjali AS Metallikokkuost näide.
8. Vadaku laotamine põllule?
Vadaku põllule vedamise kajastamine sõltub toimingu viisist - kui tõepoolest seal sisalduv orgaaniline aine või mineraalained lähevad mullaviljakuse parandamiseks, on see taaskasutamine R10. Kui aga eesmärk on vadakust lahtisaamine mingitel suvalistel maatükkidel, mis midagi ei kasvata, ning mulla kvaliteet võib seejuures isegi halveneda, siis on tegu kindlasti jäätmete kõrvaldamisega D2.Vt ka juhendmaterjali AS Farm näide.
9. Kas näidata jäätmearuandes või mitte?
Sõnnik
Ettevõttes käideldakse tekkivaid loomaväljaheited vedelsõnnikuna, kuid jäätmearuandes sellekohaseid andmeid ei esitata, kuna sõnnik ei kuulu konkreetsel juhul jäätmeseaduse reguleerimisalasse - (vt ka juhendi ptk 2.3).

Metsamajanduses tekkivad loodusomased jäätmed
Metsamajanduses tekkivaid “loodusomased biolagunevad tavajäätmed” (raiejäätmed: oksad, puukoor jne) üldjuhul jäätmearuandluses ei näidata, kuna need jäätmed jäävad jäätmeseaduse reguleerimisalast välja.

Põllumajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad jäätmed
Mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivaid loodusomaseid biolagunevaid jäätmeid (nt põhk, juurviljade pealsed jms; jäätmekood 02 01 03, 02 01 07) üldjuhul jäätmearuandluses ei näidata, kuna need jäätmed jäävad jäätmeseaduse reguleerimisalast välja. Kui näiteks põhku kasutatakse katlamajades energia tootmiseks, tuleks seda olulist tegevust siiski aruandes näidata. Põllumajanduses tekkivad loomsed jäätmed koodiga 02 01 02 jäetakse üldjuhul jäätmearuandlusest välja, kuna ka need jäätmed ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Lihatööstuses tekkivate loomsete jäätmete (jäätmekood 02 02 02) teket ja üleandmist peaksid vastavad ettevõtted oma tootmisjäätmetena aruandes siiski näitama.
10. Septikusetted (fekaalid) antakse üle reoveepuhastile ja töödeldakse koos reoveega. Kuidas seda väljaminekut näidata?
Reoveepuhastisse purgitud fekaalidega ei peaks jäätmearuanne üldse tegelema, sest tuginedes jäätmeseadusele käsitleb jäätmearuanne ainult seaduse reguleerimisalas olevaid jäätmeid. Kui fekaalid suunatakse käitlemisele koos reoveega, siis jäävad nad jäätmeseaduse reguleerimisalast välja JS §1 lg 2 p 2 põhjal. Ei ole vahet, kas fekaalid jooksevad puhastisse otse mööda kanalisatsioonitoru või tuuakse nad sinna paagis. Fekaale (septikusetteid) tuleb aruandes kajastada ainult siis kui neid käideldakse väljaspool reoveesüsteemi tõesti kui jäätmeid - komposteeritakse, ladestatakse vms. Sama seisukoht peaks kehtima ka põllumajanduses taaskasutatud sõnniku kohta (JS §1 lg 2 p6), mida jäätmearuandes arvesse võtta pole mõtet. Kui keegi on huvitatud tekkinud ja kasutatud sõnnikukogustest, siis on selle määramiseks teised statistilised meetodid.
11. Õlleraba näitamine jäätmearuandes?
Kindlasti peaksid need jäätmed kuuluma alajaotisesse 02 07. Kahjuks pole seal sellistele jäätmetele otsest vastet, parim kood oleks 02 07 99. Õlleraba läheb meil kõik ilmselt loomasöödaks või tooraineks pärmitehasele. Probleem on selles, et kui õlletootja näitab õlleraba tekkivate jäätmetena, siis ta saab seda kasutamiseks üle anda vaid vastavat luba või registreerimist omavatele põllumajandusettevõtetele või FIEdele. Pragmaatilisest seisukohast pole ju mõtet põllumeestelt hakata jäätmeluba või isegi registreerimist nõudma, kui tegemist on kindla kvaliteedi ja läbiproovitud kraamiga. Loogilisem ja lihtsam oleks muuta õllevabriku jäätmeluba, lisades sinna taaskasutamistoimingu R3- loomasööda tootmine tehases. Siis kaoks vajadus üleandmist-vastuvõtmist dokumenteerida - mis antud J.liigi juures ehk väga vajalik ei ole. Siin võib taas küsida, et kas on mingi „standard“, mile alusl see loetakse „ringlussevõetusk“, aga selle võiksid tootjad koostöös Põllumajandusministeeriumiga ehk tekitada.
12. Millise jäätmekoodiga näidata aruandes vana laeva?
See küsimus on tõepoolest paras pähkel ning toob esile jäätmenimistu puudusi. Laevu pole mujale panna kui jaotisesse 16 NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED. Sobivat alajaotist otsides on samuti raske määrata mingit muud kui romusõidukite jaotist 16 01. Selle pealkirjas on küll öeldud "Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest", mida võiks tõlgendada ka selliselt, et see hõlmab ühtlasi mereliikluse valdkonda. Siis ei jääks muud üle kui anda jäätmetele kood 16 01 99. See on küll üsna tinglik, kuid paremat lahendust ei oska leida. On ennegi välja tulnud, et igasugust nn vanarauda (kasutuselt kõrvaldatud masinaid jms) on üsna raske jäätmenimistu abil klassifitseerida. Aruannetest koondite tegemisel peaks siis koodil 16 01 99 silma peal hoidma, et vältida laevade sattumist probleemtoodetena käsitletavate tavaliste romusõidukite hulka.
13. Väga väikeste jäätmekoguste näitamine jäätmearuandes?
Vastavalt keskkonnaministri 15.01.2010.a. määruse nr 1 „Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord“ esimese lisa punktile 5 „jäätmete kogused märgitakse tonnides, kogusest oleneva täpsusega“. Tabelist nähtub, et jäätmete kogused kuni 1 tonn, tuleb jäätmearuandes näidata täpsusega 0,001. Kogused, mis jäävad alla 0,001 tonni ehk 1 kg, kajastatakse ka jäätmearuandes, lisades jäätmete koguse jäätmekoodi kommentaari väljale.


Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | www.keskkonnaagentuur.ee